09

AUGUST, 2020

Valgevene presidendivalimised: olukorra analüüs

Pärast Lukašenka võimule tulekut 1994. aastal vabu ja läbipaistvaid valimisi Valgevenes ei toimunud. Tema valitsemise ajal riik muutus viimaseks Euroopa diktatuuriks.

Valgevenes toimuvad süsteemsed inimõiguste rikkumised ja opositsiooni tagakiusamine. Diktatuuri ajal kujunendud tava kohaselt kõik tõsiseltvõetavaid Lukašenka-vastaseid kandidaate pärast valimisi saadetakse vangi. Nende toetajaid samuti represeeritakse, isegi tapetatakse.

Kõige jõhkramad poliitilised mõrvad toimusid Lukašenka valitsemise esimestel aastatel, kui kadusid opositsiooni liider Viktar Gontšar, ärimees Anatoli Krasouski, endine siseminister Jurõ Zakharenka, ajakirjanik Dzmitry Zavadski.

Tuhanded inimesed on saanud poliitilise varjupaika välisriikides, nende seas ka kümned noored, kes tulid oma haridusteed jätkama Eestisse.

Käesoleval aastal toimuvatel presidendivalimistel osaleb ametlikult kuus kandidaati. Kõige tugevam Lukašenka-vastane kandidaat on Sviatłana Cichanoŭskaja.

Tegemist on nii öelda tehnilise kandidaadiga. Esialgu kandideerima pidi hoopis tema abikaasa Siarhei Tsikhanouski, kes on Valgevenes ülituntud blogija, juutuuber, kes paljastab oma videotes Lukašenka režiimi kuritegusid.

Siarhei Tsikhanouski on vahistatud. Samal ajal vahistati ka teise tugeva Lukašenka rivaali kandidaati Gaspromiga seotud pankur Viktar Babarõka. Kriminaalmenetlus alustati ka kolmanda Lukašenka-vastase kandidaati Viktar Tsepkalo suhtes, kes on endine Valgevene suursaadik Ameerika Ühendriikides. Tema aga jõudis põgeneda koos perega Venemaale.

Tsepkalo ja Babarõka valimisstaabid toetavad Svetlana Tsikhanouskaja kandidatuuri.

Nii nagu Valgevenes, ka kõikjal üle maailma praegu toimuvad arvukad Valgevene diasporaa solidaarsusmeeleavaldused ausate presidendivalimiste toetuseks. Valgevene presidendivalimiste põhivalimispäeval 9. augustil toimub hääletamine ka Tallinnas asuvas Valgevene saatkonnas. Kodanikuaktivistid plaanivad sel päeval korraldada siin ka lävepakuküsitluse.