Moldova ühiskonna mitmekesisus

Projekti eesmärgiks on jagada Moldova partneritele parimaid Eesti
kogemusi vähemusrahvuste lõimumisel Eesti ühiskonda eelkõige haridus- ja
kultuuripoliitika vahendusel.

Esimese pilootprojekti käigus, mida teostati 2012-2013. aastal koostöös
noorteühinguga Avatud Vabariik, Eestit külastas 10-liikmeline Moldova
ametnike ja haridusteadlaste delegatsioon, ning Moldovas on käinud kaks
Eesti ekspertide delegatsiooni.

Eesti visiidi käigus Moldova kolleegidele tutvustati detailselt Eesti
lõimumis- ja keelepoliitika alustalasid, näidati erinevaid keeleõppe
metoodikaid ja räägiti sellest, kuidas Eesti riik teeb koostööd
vähemusrahvuste esindajatega ning tagab nende õigusi.

Hetkel on Moldova riigi keelepoliitika väga segane ning riigis ei ole
ühtset seisukohta, kuhu edasi liikuda. Erinevalt Eestist Moldovas elab
palju põliselanikest vähemusrahvusi, kelle emakeel ja kultuur erinevad
oluliselt (nt. Gagauusia autonoomne piirkond). Lisaks Moldova erinevates
piirkondades on väga erinev rahvastikukoosseis ja sellest lähtudes
keelelised prioriteedid.

Projektis osalenud ekspertide arvamusel järgmise sammuna tuleks viia
erinevates piirkondades läbi ühiskondlikud debatid, kus arutada keele-
ja sellega seotult ka hariduspoliitika küsimusi. Samas kirjeldada
hetkeolukord tulevikueesmärgist lähtudes, ehk siis millised on juba
saavutatud edusammud, millised võimalused, millised raskused ja riskid
ning samuti millised on olemasolevad ressursid vähemusrahvuste
hariduspoliitiliste otsuste läbiviimiseks – õpetajad, lapsevanemate
motivatsioon, õppevara, koolitajad, raha jm.

Moldova haridus- ja teadusministeeriumi esindajatega toimunud ümarlaual
nenditi, et riik vajab keeleõppe strateegiat, mis kiidetakse heaks
poliitilisel tasandil ja millest saab lähtuda edasiste sammude
planeerimisel. Strateegia loomiseks tuleks luua töörühm, kuhu kuuluvad
erinevate sihtrühmade esindajad, kes aitavad tasakaalustada arutelu nii,
et loodav strateegia oleks realistlik ja ühiskonnas respekteeritud.
Ainult poliitilisel tasandil koostatud juhendid ei saa olla tulemuslikud
ega innusta kooliinimesi südamest tööle – ühiselt kokkulepitud sihid on
sihid, mis on omad ja mille nimel sisuliselt pingutatakse.

Projekti osalejate üldine hinnang oli, et keeleõppe tase Moldovas on
madal nii riigikeele õppel kui ka väikeste rahvuste emakeele õppes.
Õpetajad ei kasuta kaasaegseid õppemetoodikaid ja õppevara ei vasta
hariduse eesmärkidele. Olukorda arvestades tuleks koostatavast
strateegiast lähtudes valida mõned keeleõppe mudelid, mis tunduvad
vastavas olukorras kõige tulemuslikumad ja ühiskondlikult
vastuvõetavamad (keelekümblus, lõimitud aine- ja keeleõppe rakendamine
mõne aine õpetamisel vastavas keeles vms.) Maailmakogemusest lähtudes,
ei ole keeletunnis tõenäoline heal tasemel keeleoskuse saavutamine,
seega peaks osa ained viima üle sellesse keelde, mille õpet tõhustada
soovitakse. Moldova õpetajad ja ametnikud olid huvitatud Eesti
keelekümbluse metoodika süvendatud õppimisest.

Projekti toetas Avatud Eesti Fond piiriülese koostöö programmi Ida-Ida
kaudu.